fbpx

Värske uuring viitab, et naise munarakk “valib” endale sobiva seemneraku

 

Asjata ei väideta, et kaaslase valikul on oluline kahe inimese vaheline “keemia”. Värske Manchesteri ja Stockholmi ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitas, et munarakku ümbritsev follikulaarvedelik eritab keemilisi signaale (kemoatraktante), mille abil eelistab munarakk ühe mehe seemnerakke teisele.

Uuringus kasutati 16 viljatusravi läbiva paari follikulaarvedelikke ja spermaproove ning jälgiti, kuidas seemnerakud reageerivad erinevate naiste follikulaarvedelikele. Seemnerakkudel oli võimalus “ujuda” kahe follikulaarvedeliku või kontrolllahuse suunas. Tulemused näitasid, et follikulaarvedelik on tugev kemoatraktant ja seemnerakud liiguvad 10x rohkem follikulaarvedeliku poole võrreldes kontrolllahusega.

Teadlaste värske uurimus väidab, et tõenäoliselt tõmbavad munarakud ligi geneetiliselt erinevamaid seemnerakke

Kui seemnerakkudel oli valida kahe follikulaarvedeliku vahel, siis kuni 18% rohkem seemnerakke tegi valiku ühe follikulaarvedeliku kasuks. Huvitav oli see, et munarakkude eelistus ei pruukinud ühtida naise tegeliku valikuga, st naise follikulaarvedelik ei meelitanud alati ligi oma mehe seemnerakke.

Teadlased arvavad, et munarakud eelistavad arvatavasti seemnerakke, mille geneetiline kood on munaraku omast kõige rohkem erinev. Nii suureneb tõenäosus, et järglasele pärandatakse geenikomplekt, mis annab tugevama immuunkaitse võimalikele haigustekitajatele.

MÕISTED:

Follikulaarvedelik – munarakku ümbritsev vedelik, mis reguleerib munaraku küpsemist ja vahendab munaraku “suhtlust” teiste rakkudega.

Kemoatraktant – molekul või keemiline ühend, mis soodustab raku liikumist selle suunas.

IVF – kehaväline viljastamine, kus munarakk pannakse kokku umbes 200 000 seemnerakuga ja viljastumine toimub laboritingimustes.

 

 

 

 

 

 

 

Tänapäeval jääb suur osa viljatuse põhjusi endiselt selgusetuks (hinnanguliselt ~20% või isegi ~30%). Selgusetu viljatuse korral ei suuda arstid naisel ja mehel otseseid lastetuse põhjusi tuvastada. Hiljuti avaldatud uuring suurendab meie teadmisi sugurakkude omavahelisest suhtlusest ja viljastamise protsessist. Loodetavasti aitavad lisauuringud tulevikus paremini mõista selgusetu viljatuse tegelikke tagamaid. Huvitav oleks teada, kas rakkude vaheline suhtlus ja munaraku “eelistus” mängib olulist rolli ka embrüote kvaliteedis ja edasises arengupotentsiaalis.

Fakte kehavälise viljastamise (IVF in vitro fertilization) kohta:

  • Tänapäeval vajab ligikaudu iga 8. paar meditsiinilist abi lapse saamisel.
  • 30% juhtudest on paari viljatuse põhjused naisepoolsed, 30% mehepoolsed, 20% mõlema poolsed, ligikaudu 20% lastetuse põhjusi jääb veel ebaselgeks.
  • Inimese viljakust võib mõjutada vanus, geneetika, põetud haigused, elustiil, keskkond.
  • Naisel munarakke elu jooksul juurde ei teki ja munarakkude arv ning kvaliteet hakkab oluliselt peale 30. eluaastat langema.
  • Mehe seemnerakud arenevad 3-kuulise arengutsükliga. Seemnerakkude hulk ja kvaliteet langeb mehe vanusega.
  • Levinumateks naisepoolse viljatuse põhjusteks on vanus, ovulatsioonihäired, munajuhade sulgus, endometrioos.
  • Mehe viljakust hinnatakse seemnerakkude hulga, liikuvuse ja kuju järgi. Kui need näitajad on alla normi, siis esineb probleeme munaraku viljastamisel loomulikul teel.
  • Maailma esimene IVF laps sündis 1978. a. Inglismaal, Eestis 1995.a.
  • Maailmas on sündinud üle 8 miljoni IVF lapse.
  • Eestis teostatakse aastas ~3000 IVF protseduuri.
  • Keskmiselt õnnestub 30% IVF protseduuridest.
  • Eestis sünnib IVF abil ~4% lastest.

 

Kasutatud allikad:

Fitzpatric et al 2020. Chemical signals from eggs facilitate cryptic female choice in humans.

www.ivf.net

Horisont 03/2014. Ele-Liis Esvald, Andres Salumets. Munarakk – naise habras pärand.

www.fertilityclinicnordic.com

www.tai.ee

www.newscientist.com

 

Kristi Lehiste
Karin Rosenstein

EstoniaRussiaEnglishGermanTurkey