fbpx

Oluline info patsiendile: COVID-19

15. märts 2020

Viljakusravikliinikuna peame tähtsaks oma patsientide ning külastajate, kui ka oma töötajate tervist ja heaolu.  Eestis ning Euroopas  leviva koroonaviirusega COVID-19  ning riigis eriolukorra väljakuulutamisega seoses on Fertility Clinic Nordic kliinikus plaaniline töö katkestatud alates 16. märtsist. Patsientidega võetakse eraldi ühendust.


Esmaseid vastuvõtte ega spermogramme sel nädalal ei toimu. Samas palume täita kontaktivormi, et saaksime Teiega ise ühendust võtta. Täname mõistva suhtumise eest.


Terviseameti kodulehelt leiate ametliku info hetkeseisu kohta.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO viimase hinnangu kohaselt on Hiinast levima hakanud koroonaviirus üldjuhul nakkusohtlik sümptomite esinemisel, kuid ühe teadusuuringu põhjal võib nakatunud inimene viirust edasi anda ka päev enne sümptomite ilmnemist.

 

Enamikul juhtudel on haiguse inkubatsiooniperiood 5-6 päeva, kuid viirus on hingamisteede proovides tuvastatav ka 1-2 päeva enne ja kuni 37 päeva peale sümptomite avaldumist. „Siin on oluline tähele panna, et viiruse tuvastamine ei võrdu nakkuslikkusega. Üldjuhul on haigus nakkusohtlik sümptomite esinemisel, kuid endiselt on teadmised piiratud,“ ütles terviseameti  nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma, kelle sõnul võib WHO andmetel üks COVID-19 patsient nakatada keskmiselt 2-3 inimest.

 

Tulenevalt WHO eilsest otsusest kuulutada välja koroonaviiruse pandeemia ning tõsiasjast, et viirus levib täna ka kõikides Euroopa Liidu riikides, hindab terviseamet koroonaviiruse kohapealse piiratud leviku riski kõrgeks. Lapsed ja rasedad nakatuvad samamoodi kui teised, kuid lapsed põevad haiguse üldjuhul läbi kergete sümptomitega ja rasedatel on sarnased kliinilised tunnused nagu teistel. Praegu ei ole täheldatud vastsündinutel tõsiseid tüsistusi, kui ema on raseduse ajal põdenud COVID-19 kopsupõletikku. Samamoodi ei ole täheldatud viiruse edasikandumist rinnapiimaga.

 

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked  haigusvormid ja suuremad suremuse näitajad.

 

Koroonaviirus-nakkuse põhilised sümptomid on palavik, kuiv köha ja väsimus, raskematel juhtudel areneb hingamisraskus. Hetkel teada olevate andmete kohaselt on ligikaudu 80 protsenti juhtudest (sh kopsupõletiku juhud) olnud kerged või mõõdukad. 14 protsenti haigusjuhtudest on olnud rasked juhud ning 6 protsenti haigetest olid kriitilises seisundis.

 

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

 

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

 

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas või on olnud lähikokkupuutues COVID-19 haigega  ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

 

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Kõige õigem ja ajakohasem info koroonaviiruse COVID-19 kohta on leitav terviseameti kodulehelt.

 

Kuidas end hoida?

 

Pese tihti käsi
Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta (PDF)

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Järgi hingamisteede hügieeni
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti
Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist
Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Lisaks Terviseameti lehele saate infot:

Sotsiaalministeeriumi lehelt

Välisministeeriumi lehelt: reisimise osas

 

EstoniaRussiaEnglishGermanTurkey