fbpx

Muna- ja seemnerakudoonorlus annab võimaluse uuele elule.

Munarakudoonorlus annab võimaluse kogeda lapseootust ja täita paljudel oma soovid

Eestis vajab pere loomisel igal aastal abi ligi 2500 lastetut paari. Doonorsugurakke tuleb kasutada kuni 10 protsendil lastetutest paaridest. Muna- ja seemnerakudoonorlus on paljude paaride jaoks ainuke võimalus lapseootuse kogemiseks ja terve lapse ilmaletoomiseks.

Munarakudoonorlus ja seemnerakudoonorlus on viljatuse ravis kasutusel peamiselt meditsiinilistel põhjustel, näiteks muna- või seemnerakkude täielikul puudumisel, sugurakkude madala kvaliteedi puhul, enneaegse munasarjade töö lakkamise või munasarjade arenguhäire korral. Samuti saab doonorsugurakke kasutada juhul, kui esineb pärilike haiguste edasikandumise risk lapsele või kui kunstliku viljastamise protseduur (IVF) on korduvalt ebaõnnestunud.

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt on nii munarakudoonorlus kui seemnerakudoonorlus anonüümne – doonori kohta avaldatakse retsipiendile vaid üldised bioloogilised ja sotsiaalsed andmed: vanus, pikkus, kehaehitus, silmade ja juuste värv, nahavärv, veregrupp, reesusfaktor, rahvus, haridusaste, perekonnaseis ja laste olemasolu. Samuti ei väljastata doonorile andmeid ema, isa ega sündinud laste isikute kohta ning tal puuduvad õigused ja kohustused tema rakkudest sündinud laste suhtes. Kehavälise viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud.

Kõik doonorikandidaadid läbivad põhjaliku tervisekontrolli, mis on doonorile tasuta. Doonorluse eest on ette nähtud seadusest tulenevalt ka hüvitis.

Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.

Liitu meie munaraku- või spermadoonorluse programmiga, kui soovid aidata!

Kehavälise viljastamise doonor on isik, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kehaväliseks viljastamiseks. Ootame munarakudoonoriteks  füüsiliselt ja vaimselt terveid noori naisi vanuses 19-32 eluaastat. Seemnerakkude doonoriks ootame 18-40 aastased nii vaimselt kui füüsiliselt terveid meesterahvaid.

Kõik doonorikandidaadid läbivad põhjaliku tervisekontrolli, mis on doonorile tasuta. Tervisekontrolli käigus läbitakse ultraheliuuringud ja tehakse kromosoomi, tsüstilise fibroosi, HIV1, HIV2, Treponema pallidumi (süüfilis), Hepatiit B ja C, HTLV1, HTLV2, tsütomegaloviiruse, klamüüdia, gonorröa ja trihhomoniaasi testid. Lisaks tehakse munarakudoonoritele Papilloomviiruse testid ning fragiilse-X analüüs. Seemnerakudoonor läbib põhjaliku seemnevedeliku analüüsi.

Seemnerakudoonorlus hõlmab doneeritud seemnerakkude külmutatamist ning nende hoiustamist kuus kuud karantiinis veendumaks, et doonoril ei esine infektsioonnakkusi. Doneeritud munarakkude puhul on kaks võimalust: 1) need külmutatakse, hoiustatakse munarakupangas ja kasutatakse juhul, kui doonor osutub väljavalituks; 2) doneeritakse koheselt abivajavale paarile.

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt on nii munarakudoonorlus kui seemnerakudoonorlus anonüümne.

Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib Eestis kasutada kuni kuue erineval naisel sündiva lapse eostamiseks.

Meie patsientidel on võimalus valida nii külmutatud rakke kui ka doonoreid värske tsükli jaoks.

Mida tähendab munarakudoonoriks olemine?

Doonorlus ei mõjuta doonori tervist ega viljakust ja säilib võimalus saada lapsi.

Munarakudoonorlusega on seotud palju hirme ja müüte. Kardetakse, et pärast doonorlust ei ole võimalik ise lapsi saada või et kõik paremad munarakud võetakse ära. Kardetakse tunda valu või leitakse, et protseduur on tülikas. Konsultatsioonile tulles anname doonorikandidaatidele doonorlusega seotud hirmudest ning riskidest põhjaliku ülevaate.

Tõsiasi on see, et munarakudoonorlus ei mõjuta ei doonori tervist ega viljakust ning pärast doonoriks olemist säilib doonoril võimalus lapsi saada täielikult. Ühe loovutamise korraga saadakse umbes 10-15 munarakku. Kuna munasarjades on kümneid tuhandeid munarakke, siis munarakkude arv protseduuri käigus oluliselt ei vähene. Munarakkude loovutamine toimub anesteesia all ning seega doonor valu ei tunne. Munarakudoonorluse programmiga on oodatud ühinema kõik vaimselt ja füüsiliselt terved naisterahvad vanuses 19 – 32 aastat.

Kuna munarakkude saamiseks kasutatakse stimuleerivaid hormoone, siis võivad osad naised tunda kõhus kerget ebamugavustunnet. Üheks doonorlusega seotud meditsiiniliseks riskiks on hüperstimulatsioon, kuid ultraheliuuringute abil jõutakse seda ennetada. Kokku kestab üks doonorlusprotseduur umbes kolm nädalat, mille jooksul läbib doonor kolmel korral arstliku kontrolli ja ultraheli.

Sugurakudoonorlusega (munarakudoonorlus ja seemnerakudoonorlus) seotud ebamugavuste kompenseerimiseks makstakse doonorile hüvitist. Munarakudoonorluse osas saad põhjalikumalt tutvuda ka Munarakudoonor.ee lehel.

Fertility Clinic Nordic pakub lahendusi muna- ja seemnerakudoonorluse abil

EstoniaRussiaEnglishGermanTurkey