fbpx

Korduma kippuvad küsimused viljatusravis

 

Pereloomine on üha sagedamini väljakutseks. Millest alustada? Kuidas ma ise end aidata saan? Kuidas hoiduda stressist? Kuidas toituda? Vitamiinid? Need on vaid vähesed küsimused, millega tuleb rinda pista, kui alustate viljatusravi teekonda. Meie kliiniku naistearstid, embrüoloogid ning ämmaemandad on koostanud ülevaatlikud vastused viljatusravis kõige sagedamini esitatud küsimustele.

• Milliseid vitamiine ja toidulisandeid võiks lapse planeerimise ajal tarvitama hakata?

Kuna kehal kulub aega, et varuda tulevaseks raseduseks vajalikke toitaineid, tuleks raseduse planeerimise ajal toituda tasakaalustatult. Kui vajalike toitainete sisaldus  on naise ( kui tulevase ema) kui ka mehe ( tulevase isa) toidus ebapiisav,  on soovitus manustada lisaks vitamiinide – mineraalide komplekspreparaate.

Kui  pikalt enne peaks tarbima hakkama? Kliinilised uuringud on näidanud, et lapse arenguks (vähendamaks neuraaltoru defektide ning teiste raskete arenguhäirete tekkeriski) on oluline tarbida 2-3 kuud enne rasestumist ning jätkates raseduse I trimestril, 400 – 800 mikrogrammi foolhapet/ööpäevas.

• Mida võiks naine ja mees enne lapse planeerimist oma elustiilis muuta?

Paar võiks üle vaadata oma toitumis- ja liikumisharjumused ning teha tervislikumaid valikuid. Kindlasti on soovitatav loobuda suitsetamisest, kuna erinevad uuringud on korduvalt välja toonud suitsetamise negatiivse mõju nii raseduse tekkele kui ka lapse arengule. Samuti võiks üle vaadata alkoholi ja kohvi tarbimise sageduse. Lihtne on soovitada hoiduda stressist, kuid keerulisem järgida. Siinkohal võib soovitada leida endale tegevusi, mis aitavad mõtteid, lisaks lapsesoovile, teistele teemadele suunata.

 

 

• Kui kaua peaks proovima ise rasestuda enne arsti juurde pöördumist?

Kui paaril ei ole õnnestunud, vaatamata regulaarsele suguelule, ühe aasta jooksul loomulikul teel rasestuda, siis võiks sellest murest rääkida naistearstile (günekoloogile) ja meestearstile (androloogile). Alati võib nõu küsida juba ka varem ja vajadusel saab lasta oma viljakust regulaarselt hinnata. Kindlasti tasub kiiresti nõu küsida juhul, kui naise menstruaaltsükkel on korduvalt ebaregulaarne või menstruatsioonid väga valulikud.

 

• Millised on viljatuse peamised põhjused?

Lastetuse põhjused võivad olla väga erinevad. Üldiselt on 30% juhtudest paari viljatuse põhjused naisepoolsed, 30% mehepoolsed, 20% mõlema poolsed ning ligikaudu 20% jääb lastetuse põhjus tänapäeval veel ebaselgeks.

Naise viljakuse suurimaks mõjutajaks on tema vanus, kuna munarakkude arv ja kvaliteet hakkab peale 30. eluaastat järk-järgult langema. Levinumateks naisepoolse viljatuse põhjusteks on nt ovulatsioonihäired ehk munaraku küpsemise ja vabanemise häired munasarjast, munajuhade sulgus, endometrioos.

Meeste viljakust hinnatakse seemnerakkude hulga, liikuvuse ja kuju järgi. Kui eelpoolmainitud näitajad jäävad alla normi, siis võib esineda probleeme munaraku viljastamisel loomulikul teel.

Viljatuse põhjused võivad olla geneetilised, anatoomilised või kujuneda elu jooksul põetud haiguste tagajärjel (nt suguteede põletikud). Alahinnata ei tohiks kindlasti ka keskkonnafaktorite mõju viljakusele.

 

• Millised on esmased uuringud ja analüüsid seoses lastetuse raviga?

Naise esmaste uuringute hulka kuulub vaginaalne ultraheliuuring ja vajadusel munajuhade läbitavuse uuring. Erinevad hormoonalalüüsid aitavad hinnata munarakkude reservi ja menstruaaltsükli korrapärasust.

Mehe esmaseks viljakuse uuringuks on spermaanalüüs, mis hindab seemnerakkude hulka, liikuvust ja kuju mehe seemnevedelikus.

Kindlasti on vajalik testida nii naist kui ka meest levinumate sugulisel teel levivate haiguste suhtes (nt HIV, HBV, HCV, Syphilis, Chlamydia, Conorrhea, Trichomonas).

 

• Mis on emakasisene inseminatsioon ehk IUI?

Emakasisene inseminatsioon (intrauterine insemination, IUI) on üks esmastest kehavälise viljastamise meetoditest. IUI puhul viiakse mehe seemnerakud spetsiaalse kateetri abil naise emakasse arvestades munaraku ovulatsiooni aega. Seda protseduur on soovitatav teha, kui viljatuse põhjus on ebaselge või mehe seemnerakkude hulk on kergelt langenud. Emakasisese inseminatsiooni õnnestumiseks peavad naise munajuhad olema läbitavad.

 

anti müller hormon

• Kuidas toimub munasarjade stimulatsioon ja punktsioon?

Kehavälisele viljastamisele eelneb naise ettevalmistav ravi, mis hõlmab munasarjade stimulatsiooni hormoonravimite abil. Kui tavaliselt küpseb naisel üks (harvem kaks) munarakku kuus, siis ettevalmistava ravi käigus küpseb korraga lõpuni keskmiselt 10-15 munarakku. Ettevalmistav ravi kestab 2-3 nädalat.

Munarakud võetakse välja lühikese protseduuri käigus (15 min), mille läbiviimiseks kasutatakse kerget anesteesiat. Arst punkteerib spetsiaalse nõelaga munasarju, mille abil võetakse munarakud välja ja antakse kiirelt laborisse.

 

• Mis on kunstlik ehk kehaväline viljastamine (IVF, ICSI)?

Kehaväline viljastamine tähendab, et naise ja mehe sugurakud pannakse kokku laboritingimustes. Klassikaline IVF (in vitro fertilization, IVF) tähendab, et teatud hulk seemnerakke tilgutatakse munarakkudele peale ja viljastumine toimub Petri tassil. Kui seemnerakkude hulk on madal või pole varasemalt klassikaline IVF õnnestunud, siis on soovitatav teha ICSI (intracytoplasmic sperm injection, ICSI) protseduur. ICSI puhul süstib embrüoloog ühe seemneraku munaraku sisse kasutades mikroskoopi koos mikromanipulaatoritega.

Sugurakke ja arenevaid embrüoid kultiveeritakse inkubaatorites 1-6 päeva.

 

• Kuidas toimub embrüo siirdamine?

Embrüoloog valib siirdamiseks kõige parema kvaliteediga embrüo(d), mille areng vastab oodatavale arengustaadiumile. Siirdatavate embrüote arv kooskõlastatakse patsiendiga. Eestis on lubatud siirdada kuni 3 embrüot, kuid tavapraktika on pigem siirdada 1 embrüo (harvem 2), et vältida mitmikrasedusega kaasnevaid riske.

Embrüo siirdamine on protseduur, mille ajal arst siirdab laborist saadud embrüod spetsiaalse kateetri abil naise emakasse. Embrüo siirdamisele peab naine tulema täis põiega (juua rohkem vett ja vältida 1h enne protseduuri tualetis käimist).

 

• Kui pikaks ajaks saab embrüod külmutada ja kuidas toimub külmutatud embrüo siirdamine (FET)?

Kõik hea kvaliteediga embrüod, mida naisele ei siirdata, on võimalik külmutada ja säilitada vedela lämmastiku keskkonnas. Eestis võib embrüoid külmutatuna säilitada kuni 7 aastat. Külmutatud embrüoid saab vajadusel taas üles sulatada ja kasutada külmutatud embrüo siirdamise protseduuril (frozen embryo transfer, FET).

 

• Millal on soovitatav kasutada doonorsugurakke?

Kui naise või mehe enda sugurakkude arv ja/või kvaliteet on oluliselt langenud või sugurakud puuduvad, siis on soovitatav kasutada doonorsugurakke (doonormunarakud ja/või doonorseemnerakud).

Üldiselt naised üle 43 aasta vajavad doonormunarakke.

Meespartneri puudumisel on naise võimalik kasutada doonorspermat.

 

• Kuidas valitakse munaraku- ja spermadoonoreid?

Sugurakudoonorite valimise protsess on pikk ja põhjalik. Doonorite kandidaadid läbivad põhjaliku nõustamise ja tervisekontrolli. Nii munaraku- kui ka spermadoonoreid testitakse suguhaiguste suhtes ning lisaks teostatakse mitmed geneetilised uuringud.

Eestis võib munarakudoonoriks olla vaimselt ja füüsiliselt terve kuni 35 aastane naine ja seemnerakudoonoriks kuni 40 aastane mees. Fertility Clinic Nordicus on munarakudoonorid valdavalt kuni 30 aastased terved naised ja seemnerakudoonorid kuni 35 aastased terved mehed.

 

• Millistel juhtudel võiks kaaluda embrüodiagnostikat (PGT)?

Kui peres on risk geneetilise haiguse edasikandumiseks sündivale lapsele, siis on võimalik teostada embrüodiagnostikat ehk embrüote geneetilist testimist enne siirdamist naise emakasse. Geneetilise riski välja selgitamiseks on vajalik eelnev geneetiku konsultatsioon.

PGT (preimplantation genetic testing) on soovitatav ka sellisel juhul, kui on IVF protseduur on korduvalt ebaõnnestunud või on esinenud korduvaid raseduse katkemisi.

 

• Kas IVF raseduse kulg ja jälgimine on kuidagi teistsugune?

Embrüo siirdamise järgselt peaks naine, vastavalt arsti juhistele, jätkama emakat ja raseduse arengut toetava raviga ning kahe nädala möödudes teostama rasedustesti (soovitatavalt vereanalüüsi, hCG test). Kliinilise raseduse tuvastamiseks (6-8.rasedusnädal) teostatakse ultraheliuuring, et kontrollida loote südametegevust ja “kinnitada” rasedus.

Rasedusega  saab arvele võtta ning edasisele jälgimisele jääda meie ämmaemanda juures Fertility Clinic Nordicus või mujal endale sobivas naistekliinikus, raseduskeskuses.

Fertility Clinic Nordic – abiks väikese ime sünnil!

 

EstoniaRussiaEnglishGermanTurkey