Energiajoogid ja mõju viljakusele

Energiajookide puhul on tegemist kofeiini või selle asendusaineid sisaldavate jookidega, mis lubavad kurnatuse ja väsimuse seisundis lisaenergiat. Energiajoogi peamine komponent kofeiin on närvisüsteemi simulant, mis tõstab vererõhku, parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega, suurendab südamelöökide arvu ja südame töö efektiivsust. Kofeiin toimib ka diureetikuna ehk vee väljutajana. Tänu nendele omadustele peletab see ajutiselt väsimuse ja suurendab nii vaimse kui ka füüsilise töö võimet (viide: http://www.narko.ee/energiajoogid/). Kuna lisaenergia laenatakse keha viimastest jõuvarudest, järgneb veelgi kurnatum keha, mis vajab küllaldast puhkust.

Kofeiini aseainena kasutatakse energiajookides sageli guaraanat, mille puhul on tegu kofeiini ja tanniini seguga. Tegelikult on guaraanaseemnetes kohviubadest kolm korda rohkem guaraniini, nii et tegemist pole kofeiinist kasulikuma lahendusega. Tooted, milles ei kasutata kunstlikke suhkruasendajaid, sisaldavad ligi 50g suhkrut (st ~900 kcal purgi kohta). Kuigi mitmed tootjad lubavad ka kõrget vitamiinisisaldust, tasub siiski uurida, kas antud kogus on tõesti kehale vajalik. Näiteks pole tuhandekordset B-vitamiini ööpäevast doosi ühe purgi energiajoogi tarvitamisega mõistlik sisse kaanida.

10 000 kohvijooja küsitlemisel ilmnes, et hinnanguliselt tarbib viljakas eas naine keskmiselt 100 mg kofeiini, see tähendab ühe suure tassi kohvi päeva jooksul. Keskmiselt on soovituslikult ohutu päevane kofeiini tarbimise kogus 300 mg. Sõltuvalt purgi suurusest ja seal sisalduvast kofeiinikogusest varieerub ühes purgis energiajoogis sisalduv kofeiini kogus 75-166 milligrammini. Eestis on tavapärane sisaldus 26-35 mg 100 ml kohta ehk pooleliitrises purgis on 150-175 mg kofeiini. Kui aga näiteks juua ära kolm kangemat energiajooki, on päevane ohutu kofeiini kogus juba ületatud ning võivad kaasneda kofeiinimürgistuse sümptomid, sealhulgas rahutus, ärritumine, kiired südamelöögid, ärevus, unetus, värinad, peavalu, kõhuvalu, iiveldus ning oksendamine.

IVFi läbivatele naistele keskendunud küsitluses selgus, et isegi väheses koguses kofeiini tarbimine (50 mg) toob kaasa vähenenud elussünni määra. Mitmed uuringud väidavad isegi, et kofeiini tarbimine pikendab rasestumiseks kuluvat aega. Loomkatsete esmased uuringud hiirte ja ahvidega viitavad sellele, et kofeiin takistab munarakkude küpsemist.

Energiajookide tarbimist raseduse ajal seostatakse suurenenud katkemisohuga. Ka võib energiajookide tarbimine raseduse ajal mõjutada loote sugunäärmete arengut. Samuti väidetakse, et liigne kofeiini tarbimine rasedana viib selleni, et pojal on tulevikus vähem seemnerakke. Rasedatele on ohutu kofeiini tarbimiskogus ööpäevas 200 mg. Siiski, võrreldes kofeiini mitte-tarbijaid naistega, kes tarbivad 200 mg kofeiini ööpäevas, on viimastel kaks korda suurem raseduse katkemiserisk (25,5%). Lisaks on rasedad kofeiini mõjule tundlikumad, kuna see laguneb organismis aeglasemalt ja kuna kofeiin läbib platsentat, võib see otseselt loodet mõjutada.

Mõni energiajoogi komponent mõjutab ka meeste viljakust ja seemnerakkude kvaliteeti. 2010ndal aastal uurisid taanlased kofeiini mõju reproduktiivtervisele ning seostasid, et üle 800 mg päevas tarbimine vähendab nii seemnerakkude arvu kui kvaliteeti. Ka lisatud suhkur ning purkides leiduda võiv bisfenool-A (BPA) mõjuvad viljakust pärssivalt.

Lühidalt, energiajookides ei leidu hädavajalikke koostisosi ning nende tarbimine on küsitava väärtusega isegi terve täiskasvanu puhul. Pereplaneerimise perioodil võiks energiajoogid aga kindlasti menüüst välja jätta ning regulaarselt puhata ja lõõgastuda.

EstoniaRussiaEnglishGermanTurkey